my passion.
fantaasia on lihtsalt kõige parem, noh. siin ei ole midagi erilist öelda, eks igalühel on omad põhjused, miks neile fantaasia just kõige enam meeldib; mingitele endaarvates üliintelligentsetele inimestele fantaasia on muidugi liiga labane ja lihtne, ei mingi erilise mõtteta, moraalita, lihtsalt mingi lugu, millel pole pointi. ei saa sellele vastu vaielda, Vonneguttide, Camus'de, Kafkade kõrval pole neil tõesti mingit ühiskondlikku väärtust, ei mingit sisu, aga kas peab just see olema mõte, miks mingit raamatut lugeda? et sa õpid sellest ja saad targemaks ja sel on mingi hull diip point? minu arvates igastahes mitte. lugedes midagi ei pea sel asjal olema moraal.
oleneb muidugi, miks sa loed, kah, eksole, kas lihtsalt ajaviiteks; kuna tahad "põgeneda igapäevaelust", nagu öeldakse, eskapism on see; tahad väljendada oma intelligentsust, lugedes tarkasid raamatuid; kas tahad targemaks saada, misiganes, neid põhjuseid on palju. mina loen rohkem ajaviiteks, selleks, et saada vaheldust sellest tavalisest maailmast, elust, millel pole lihtsalt värvi. noh, minu elul vähemalt mitte. :D ja no, lugemine annab mulle palju, väga palju tegelikult minu arvates.
minnes tagasi algusesse, siis fantaasial ei ole tõesti mingit hullu pointi, isegi moraaali tihti mitte ( peale selle hea võitluse halva vastu, aga see vaevalt enam fantaasia mõte on, kunagi varem ehk siis ), see on lihtsalt üks väljamõeldis, isegi mitte väga eluline, kuna seal on väga palju ebareaalseid asju, nagu maagia ja teised muinasjuttudest tulnud asjad. aga reaalsust saab fantaasiasse panna, mõteldes, et kui o l e k s selline maailm, kuidas siis asjad toimuksid, millised inimesed oleksid jne. fantaasiat ei loegi need inimesed, kes on karmilt reaalsed, kuigi ka see ei ole täiesti tõsi, ma arvan.
vahet pole kah, tegelikult. fantaasia lihtsalt on parim! iga kell ostan ma mingi fantaasiaraamatu kui ükstapuha, millise teise. fantaasiaga on palju raskem puusse panna, palju tõenäolisemalt see raamat meeldib mulle.
